Vahel taban end mõttelt: kuidas ma täiskasvanuna käitun justkui endiselt nagu laps? Mitte lapsemeelselt, vaid... sama mustri sees.

Kui lapsepõlves oli näiteks karm isa või pidevalt pinges keskkond, siis pididki olema valvel. Pidevas kontrollis – jälgima, et midagi valesti ei läheks, et ise ei ärrituks, et keegi teine ei ärrituks. Sest muidu... võis midagi juhtuda.