Lihtsam on süüdistada kui tunnistada
Lihtsam on süüdistada teisi ja isegi iseennast selle asemel, et võtta vastutus.
Süüdistamine ja süütunne on nagu selline tore asi, mis on justkui kaitsekilp, sest siis me ei pea võtma vastutust.
Süüdistamine ja süütunne on nagu selline tore asi, mis on justkui kaitsekilp, sest siis me ei pea võtma vastutust.
Me ei pea siis tunnistama endale:„Jah ma olen sinu peale vihane“, „Jah, sa tegid mulle haiget“, „Jah, mina tegin sulle haiget“. Palju lihtsam on süüdistada:“Sinu pärast ma olen selline“, „Sa olid selle ära teeninud“ või siis iseennast süüdistada:“Ma ei väärigi midagi“, „Ma olin selle ära teeninud“.
Aga tõsta see süütunne enda ja teise inimese vahelt ära ja vaata, mis on sinu vastutus selles suhtes. Mida sa oleksid võinud teisiti teha või öelda? Mis on see, milles sa teist süüdistad ja kas see pole mitte see, mida sa ka endas näed või ei taha näha?
Aga tõsta see süütunne enda ja teise inimese vahelt ära ja vaata, mis on sinu vastutus selles suhtes. Mida sa oleksid võinud teisiti teha või öelda? Mis on see, milles sa teist süüdistad ja kas see pole mitte see, mida sa ka endas näed või ei taha näha?