Kuidas taastada motivatsioon?
Jagan oma kogemust läbi jõutreenigute.
Võistlussportlasena ja personaaltreenerina elasin sõna otseses mõttes trennisaalis. 6 jõutrenni nädalas, pluss kardiotrennid enne võistlushooaega. Treenisin kuni piirini – kus see ei olnud enam nauditav ega tervislik.
Võistlemisest on möödas nüüdseks kuus aastat. Tagasi vaadates on olnud huvitav näha, mis on toimunud minu treeningutega.
Mõnda aega jätkasin treeneriga treenimist – mõttega, et äkki veel… Siis tuli klient, kes soovis lavale minna. Temaga avastasin, et ma ei suutnud teda treenida, sest ma ei suutnud olla enam selle sees. Saatsin ta teise treeneri juurde.
Sealt edasi järgnesid aastad „oma peaga pusimist“. Justkui tahtsin treenida, aga ei olnud suurt eesmärki, motivatsiooni, järjepidevust.
Praktikas nägi see välja umbes nii: 2 tugevat trenni (sest teisiti ma ei osanud) ja siis 2-3 nädalat pausi. Mu keha ja närvisüsteem ei talunud enam seda pingutust.
Murdepunkt tuli siis, kui rääkisin ühe spordipsühholoogiga, kes tunnistas, et endised võistlussportlased jäävad harva sama ala juurde. Lihtsam on valida uus ala – uued, madalamad ja mõistlikumad eesmärgid.
Aga ma ei tahtnud jõusaalist loobuda. See on liiga universaalne ja kasulik. Pidin leidma uue viisi.
✨ Ma sõnastasin enda jaoks läbi, miks ma tahan trenni teha.
✨ Seadsin endale uue eesmärgi: lihtsalt järjepidevus.
✨ Olen nüüdseks 8 nädalat regulaarselt teinud 3x nädalas jõutrenni – ilma vastumeelsuseta, ilma pressimiseta.
Mis mind aitas?
– Võtsin trenni kui aega iseendale.
– Lõpetasin saalis kella vaatamise. Lasin endal olla. Tunnetasin oma keha ja sain peatada oma mõtted.
– Koostasin endale mõistliku kava, mis ei väsita närvisüsteemi.
Kas ka sina oled kunagi milleski läbi põlenud – olgu see treening või töö. Kuidas taastasid enda jaoks nauditava normaalsuse?
💬 Kui soovid, võin lahkelt jagada sulle oma jõusaalikava 😉 - mõnus ja piisav.
Broneeri aeg kohtumiseks
Sealt edasi järgnesid aastad „oma peaga pusimist“. Justkui tahtsin treenida, aga ei olnud suurt eesmärki, motivatsiooni, järjepidevust.
Praktikas nägi see välja umbes nii: 2 tugevat trenni (sest teisiti ma ei osanud) ja siis 2-3 nädalat pausi. Mu keha ja närvisüsteem ei talunud enam seda pingutust.
Murdepunkt tuli siis, kui rääkisin ühe spordipsühholoogiga, kes tunnistas, et endised võistlussportlased jäävad harva sama ala juurde. Lihtsam on valida uus ala – uued, madalamad ja mõistlikumad eesmärgid.
Aga ma ei tahtnud jõusaalist loobuda. See on liiga universaalne ja kasulik. Pidin leidma uue viisi.
✨ Ma sõnastasin enda jaoks läbi, miks ma tahan trenni teha.
✨ Seadsin endale uue eesmärgi: lihtsalt järjepidevus.
✨ Olen nüüdseks 8 nädalat regulaarselt teinud 3x nädalas jõutrenni – ilma vastumeelsuseta, ilma pressimiseta.
Mis mind aitas?
– Võtsin trenni kui aega iseendale.
– Lõpetasin saalis kella vaatamise. Lasin endal olla. Tunnetasin oma keha ja sain peatada oma mõtted.
– Koostasin endale mõistliku kava, mis ei väsita närvisüsteemi.
Kas ka sina oled kunagi milleski läbi põlenud – olgu see treening või töö. Kuidas taastasid enda jaoks nauditava normaalsuse?
💬 Kui soovid, võin lahkelt jagada sulle oma jõusaalikava 😉 - mõnus ja piisav.
Broneeri aeg kohtumiseks